Uudised

Neljapäeval, 21. jaanuaril toimus ".
29.01.2016

Neeme Kooli esindasid Anna Inge Weber II klass, Hanna Marii Roostar, III klass, Emili Välkmann IV klass.

3. klassi töödest märgiti ära Hanna Marii töö ja tema oskus hästi värve kombineerida. Lapsi juhendasid  Lilyan Tops, Kersti Kivi ja Kärt Toompuu.

Tüdrukute joonistustest meil pilte ei ole, aga tekstid, mis nad oma töö tutvustamiseks tegid on väga sobilik ka teile lugeda anda.

 

Minu nimi on Anna Inge Weber. Õpin väikeses Neeme Koolis, mis asub Jõelähtme vallas.

Joonistasin oma pildile kaerajaanitantsijad ja flamenkotantsijad. Nad tantsivad üheskoos suure kuningriigi vaiba peal.

Valisin pildile Eesti rahvatantsijad, sest olen eestlane. Ning olen selle üle uhke. Eestlased tantsivad kaerajaani. Nendega koos kepsutavad hispaanlased. Nemad tantsivad oma rahvatantsu - flamenkot.

Minu pildil on flamenkotantsijad, sest ma armastan seda tantsu. Flamenkot tantsides saan näidata oma tundeid. Võin olla sõbralik, kuri, õnnelik, pettunud, armastatud.

Õpin flamenkotantsu juba teist aastat, kuid kaerajaani ma veel kahjuks ei oska. Luban, et õpin ka selle selgeks. Sest eestlasena soovin tunda ka oma rahva tantse.

 

 

Mina olen Hanna Marii Roostar. Joonistasin oma pildile tüdruku, kes tantsib lainetega ühes rütmis. Tema kleiti kaunistavad meie kodukandi Jõelähtme rahvariide värvid. Minu tüdruk on merest sündinud. Ta igatseb merd ja tema vahuseid laineid. Seepärast hiilib ta kesköösiti oma uhkes kleidis mere äärde tantsima. Et võõrastele märkamatuks jääda, ehib ta end alati just selle pildil oleva kleidiga.Teate, mina elan ka mere ääres nagu minu joonistatud tüdruk. Seal on väga ilus ja mõnus, kuid sageli hirmus tuuline ja jahe. Tuulega kipuvad aga õhulised ja lühikesed seelikud lendlema. Just seepärast valib minu tüdruk kesköisteks tantsupidudeks oma garderoobist kõige pikema, paksema ja uhkema kleidi. Nüüd mõtlete kindlasti, miks ta valib tantsimiseks tuulised ööd? Sellepärast, et siis tantsib meri temaga hoogsalt kaasa. Ja tüdruk on õnnelik.

 

Mina olen Emili Välkmann ja õpin Neeme Koolis. Minu pilti on inspireerinud eestlaste seas populaarsed tantsupeod. Esimene üldtantsupidu peeti 1934. Aastal. Alates 1963 aastast toimuvad iga viie aasta tagant ka noorte laulu ja tantsupeod.

Tantsuga on erinevad rahvad väljendanud ning jaganud oma tundeid ja olemust. Kõik rahvad ei ole suutnud luua tugevaid tantsutraditsioone, kuid tuntumaid tantse teatakse terves maailmas, nt prantsuse minuetti, inglise mõõgatantse, saksa-austria päritolu valssi.

Aga milline on eestlaste tantsuajalugu? Raske töö kivistel põldudel ja merel ei jätnud rahvale palju aega tantsulöömiseks. Pigem lauldi, kui tantsiti ja tunti vaid „Kaera-Jaani“. Ühel hetkel hakkasid aga rahvaluulekogujad ka rahvatantse koguma ja kirjeldama. Selgus, et eesti rahvatants sarnaneb kohati teiste rahvaste tantsudele. Aina rohkem hakati pöörama tähelepanu rahvakunsti arendamisele ning 1934. aastal peeti esimene üldtantsupidu. 

Eesti rahvatants on rahulik ja väärikas. Siin puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused. Kõige paremini iseloomustavad eesti tantsu korduvad motiivid ja lihtne liikumisskeem. Eesti rahvatants on nagu meie väike rahvas – tagasihoidlik ja armas, kuid ometigi väga hingestatud ja sügavalt meie südametesse pugenud.


Tagasi uudiste lehele