NEEME KOOLI SPORDI AJALOOST JA NEEME KOOLI LÕPETAJATE SPORTLIKEST SAAVUTUSTEST
Peedu Toom
sünd 15.02.1944
Neeme Algkoolis õppis 1951-1955
elukutselt teedeinsener
A
1951. aastal oli Neeme kool 5-klassiline kool. Järgnevatel aastatel oli algkool 4-klassiline.
Nendel aastatel oli Neeme koolis ainsaks õpetajaks Niina Rand, kes andis ka võimlemist. Kuna lapsi oli koolis vähe, siis toimus võimlemine kõigile lastele üheaegselt. Kõige vähem oli lapsi 1955. a – kokku 7 õpilast. Mina olin 4 aastat üksinda klassis.
Sügisel ja kevadel toimusid võimlemistunnid koolimaja õues ja kohas, kus praegu asub Neeme Piirivalvekoerte Kool.
Koolimaja õues asus samas kohas, kus praegu asub võrkpalliväljak, ka siis väljak, millel mängiti võrkpalli ja rahvaste palli.
Praeguse piirivalve kooli territooriumil tehti sporti juba enne sõda, nagu sain teada vanemalt põlvkonnalt. 50-ndate aastate algul oli seal plats, kus sai mängida rahvastepalli. Samuti sai seal mööda ringi joosta pikemaid maid ning oli ka 60 m jooksmiseks sirge. Rajad olid tavalise rohumaa ja liivpinnase peal. Lisaks olid nimetatud alal veel kaugus- ja kõrgushüppe kastid.
Võimlemistundides jooksime, hüppasime kaugust ja kõrgust ning viskasime ka granaati. Väga palju mängisime ka rahvastepalli. Osa võimlemistunde toimus ka Neeme koolimaja õues, kus põhiliseks tegevuseks oli rahvastepall.
Talvel toimusid võimlemistunnid koolimajas ja lume olemasolu korral väljas.
Suusatamine toimus põhiliselt korrusmajade taga oleva Neeme majaka juures olevatel liivaküngastel (Huntaugu mäed), mida kõike enam kahjuks ei ole. Osa veeti ära Nõukogude armee sõjaväelaste poolt raketibaasi ehitamise ajal. Osal alal asuvad aga elamukrundid. Tegelesime võimlemistundide ajal talvel tavalise suusatamisega, natukene proovisime ka slaalomit sõita. Proovisime ka suusahüppeid teha, mis oli väga omapärane. Hüppamiseks ajasime juba sügisel kokku väikesed liivahunnikud. Hüpete pikkused olid 1 – 2,5 meetrit. Kukkuda ei tohtinud. Osa võimlemistunde toimus ka Neeme ja Ihasalu vahel olevatel Liivakallastel, kus mäed olid suuremad. Vahel käidi ka suusatamas Ihasalu külas
Omapärased olid ka kelgusõidud Neeme kaupluse juures Söökri mäel, mida praegusel kujul enam ei ole. Sõitsime tavaliste puukelkudega kui ka tõukekelkudega. Tõukekelkudega sõidus oli määravaks sõidu pikkus. Vahel ulatusid pikemad sõidud kuni Liiva taluni. Kõikidel eelpool mainitud üritustel oli õpetaja Niina Rand suurepäraseks juhendajaks.
Sellel ajal ei toimunud ülerajoonilisi (praegusel ajal maakonna tasemel) võistlusi algklassidele, seega sellistel võistlustel me ei käinud.
Kahjuks ei tuntud nendel aastatel ka orienteerumisjooksu, millega Neemes tegelemiseks on olemas väga head tingimused. Tore, et mitmed tänased Neeme kooli õpilased tegelevad edukalt selle spordialaga.
Väga aktiivselt tegeleti spordiga ka väljaspool kooliaega. Talvel oli üheks aktiivsemaks alaks uisutamine. Peamised uisutamiskohad olid järgmised:
- Linaliu, mis asub Neeme ja Ihasalu tee ääres;
- All Tavaru – koht Neeme idaosas, kuhu praegu on kerkinud juba majad;
- Pühajärv – madal koht praeguse Kadakaranna elamurajooni kirdeosas;
- Koplites – lääne pool mere ääres;
- Mardi heinamaad Mardi orus;
Uisud olid väga lihtsad. Põhiliselt olid nad kodus valmistatud.
Levinud spordialaks oli ka jäähoki mängimine. Puhastasime lumest teatud kohtades jää, väravateks olid tavalised kivid. Mängud olid väga huvitavad. Hokikepid valmistasime ise. Üks levinumaid kohti jäähoki mängimiseks oli praeguse Neeme sadama kõrval.
Omapärased kelgutamisvõistlused olid vastlapäevadel. Kelgutasime põhiliselt Söökri mäel ja Uuesauna mäel.
Kuna sellel ajal oli tegemist piiritsooniga mere ääres, siis ei saanud igal pool ujumas käia. Ujusime põhiliselt Neeme sadama piirkonnas.
Lapsed, kelle isad olid elukutselised kalurid, said vahel isadega koos merele Oldi abiks võrkude laskmisel ja mõrdadega tegelemisel. Tänu merel käimisele õppisid ka lapsed sõudmist.
Jalgpalliväljak oli algul kohal, kus praegu on Neeme Piirivalvekoerte Kool. Vene piirivalvekordoni rajamisega kadus see spordiplats ära. Hilisemal ajal oli jalgpalliväljak praegu rajatava Kadakaranna elamurajooniga külgnev ala.
B
Neeme koolis on läbi aegade õppinud lapsi, kes on hiljem seotud tippspordiga.
- Neljakümnendate aastate lõpus õppis 3 aastat Neemes Virve Aoveer Põldsam, kes hiljem oli Eesti koondises odaviskes. Tema tippsaavutus oli 1954. a hõbemedal Prahas Euroopa Meistrivõistlustel. Ta oli mitmekordne Eesti meister odaviskes. Virve Aoveer Põldsam ei olnud Neemest pärit. Tema õde oli 3 aastat Neeme õpetajaks koos Niina Rannaga. Sellel ajal õppis siin ka tulevane tippsportlane.
- Neeme koolis 1954 – 1958 õppinud Leinur Kasihhin on mitmekordne Eesti meister võrkpallis S. M. Kirovi kalurikolhoosi võistkonnas. Lisaks tegeles Leinur edukalt ka kergejõustikiga. Ta oli mitu korda edukas teatejooksu võistkonnas Neeme eest võisteldes Harju rajooni meistrivõistlustel ja kalurikolhooside vahelistel spartakiaadidel.
- Viktor Kasihhin oli ka edukas võrkpallur – osa võtnud Eesti meistrivõistlustest.
Paljudel võistlustel esinesid endised Neeme kooliõpilased sõudmisvõistlustel, neid oli palju. Alustame varasemast põlvkonnast:
- Hiljuti lahkunud Liisa Hantsom sõudis hästi viiekümnendate aastate algul Pärnus toimunud kalurite ? võistlustel ja mitmeid kordi oli 50.-60. aastatel Neeme võistkonnas – kus saadi tavaliselt esikoht;
- Leonhore Vaher ? võistles viiekümnendatel aastatel Neeme võistkonnas Harju rajooni meistrivõistlustel – tavaliselt esikohad;
- Armiide Laigar, praegu Ihasalu küla vanim elanik, oli elukutseline kalur. Oli samuti tihti võidukas võistkonnas;
- Elsa Vaher, sündinud Ihasalus – võistles võidukas sõudevõistkonnas;
- Johannes Hell, (surnud 1967. a) – võistles viiekümnendatel aastatel Neeme võidukas võistkonnas;
- Reinhold Marten, (sündinud 1915 – praegu Neemes vanim elanik) võistles mitmeid kordi Neeme võidukas sõudevõistkonnas;
- Aleksander Laigar (surnud 1965) – võistles viiekümnendatel aastatel Neeme võidukas sõudevõistkonnas;
- Evald Prants – nii sõudmises kui köieveos esines Neeme võidukas võistkonnas
- Edgar Paemurd – nii sõudmises kui köieveos esines Neeme võidukas võistkonnas, lisaks veel oli hea suusataja
- Maie Vutt, Hinge Jürgenson, Oliive Talbak – esindasid Neemet Pärnus ülevabariigilisel kalurite spartakiaadil nii sõudmises kui võrkpallis
- Merje Klamas –edukas jooksja noorteklassis
- Elmar Prants (lõpetas Neeme kooli 1956. aastal) – oli kuuekümnendatel aastatel Neeme spordi eestvedajaks, tegeles edukalt võrkpalliga, kergejõustikuga ja sõudmisega
- Heino Paemurd – hea ujuja
- Nigulas Paemurd – hea suusataja
- Peedu Toom – tegeles kergejõustikuga, suusatamisega (Kääriku maratonid tervisespordi tasemel) ja pikemat aega orienteerumisjooksja.
Antud uuringus on antud Neeme kooli spordiajaloost kuni kuuekümnendate aastateni. Hilisema spordielu ülevaate annab keegi hilisem lõpetaja.
Soovin veel uurida Neeme ja Ihasalu külade spordiajalugu kui tervikut. Paljud Neeme ja Ihasalu küla spordiga seotud ei ole õppinud Neeme koolis.
Lugupidamisega,
Peedu Toom