NEEME KOOLI KROONIKA 1897 - 1946

Märkus:Kirjaviis muutmata. Punases kirjas sõnad olid originaalis ebaselgelt kirjutatud.

Inga Korts-Laur Neeme - Algkool juhataja alates 29.dets. 2001

10.juuni 1926 - Ajalooline ülevaade endistest aegadest enne koolimaja asutamist.

Wõimalik, et katoliku usu ajal oli siin olemas üks ainus küla ja nimelt Ihasalu küla, aga mitte selle koha peal, kus praegune küla asub. Praeguse Neeme küla kohal wõis ehk mõni majake olla, aga nendest majakestest ei ole jälgesid järel jäänud. Arwatawasti seal, kus asub praegune Ihasalu kül, olid mingisuguse mõisa põllud ja mõis ise on olnud praeguse Eigi toa ja weski wahe kohal. Ihasalu küla on olnud natuke rohkem ida pool, kus weel praegugi mitmed aherwaremed mulla all näha on. Ühes sellega on ka küla juures olnud kabel kasetohust kattega ja kabeli juures surnuaed, mille üks aia osa mere poolt küljest weel järel on, aga surnuaed ise on praegu põlluks ja kabel on ära põlenud; haudade kohad metsa all on weel waewalt tunda ja on surnud maetud ridastikku.

Endine Ihasalu küla on nõnda ära häwinenud, et, nagu rahwas oma kuulduse järel teab rääkida, Rootsi sõja ajal, aga missuguse nimelt, seda ei tea kegi, ja on omad wäed, - et waenlasele mitte warandust ega inimesi jätta, küla ümber piiranud, põlema pannud, inimesi merde ajanud ja praegu nimetatakse ühte kohta Ihasalu küla all merde ajamise kohaks ja tulewad seal ümbruses mõnele ette õudseid ilmutuseid. Sellel korral põles ka kabel ära.

Surmast pääsesid sel korral kaks inimest, üks nimelt oli saanud enese kaewu ära peita ja teine oli jäänud kusagile kiwide wahele peitu. Nendest kahest on saanud peaasjaliselt praeguste Neeme, Ihasalu ja ka Punakiwi küla elanikud. Nad on enamasti kõik kuidagi moodi üksteisega sugulased, ainult Laigari perekond olema tulnud Läänemaalt. Praegu on nende hulgas palju degeneraatisi, ühes sellega suur arw leski naisi ja waeseid lapsi. Ka lapsed on wigadega: kes kanarinnaga, kes kroonilise kurgukatarriga, kes kroonilise kõrwahaigusega, silmapõletikuga, südame wigastusega ehk muude haigustega.

Õudne jutustus käib ka Männimäe juures olewa umbes saja wiiekümne aasta eest kange tormi ajal uppunud laewa kohta, kust ainult koer ära pääsis. Nüüd kapten näitama ennast mõnele unes, et tema on laewa kettide küljes kinni ja ootab lahti tegijat.

Osa Neeme poolsaarest ja ka praegune koolimaja alune näib olewat merest kokku uhutud, ainult Pajuneeme juures olew sinesane plink on järel eelajaloolisest ajast. Mõlemal pool poolsaart on meri sügaw, lääne pool kuni 20 sülda, aga Rammu saare poole minnes kuni 50 sülda. Kalu on meres mitmet tõugu, nagu räimed, kilud, wimmad, wiilud, angerjad, lõhed ja muud; loomadest on hülged ja meresead. Poolsaarel kaswawad peaasjaliselt männad. Maapind on liiwane ja kruusine ja põllutööd peaaegu ei olegi; lehmi ja lambaid peetakse ja mitmel on ka hobused. Suuremalt osalt on elanikud waesed ja õige jõukaid ei olegi.

Enne praeguse koolimaja asutamist käidi Kaberle koolis. See koolimaja oli kaugel ja sinna käimine raske, sellepärast siis ka mitmed waesemad inimesed ehk küll natuke lugeda mõistawad, aga kirjutada ei oska.

Neeme kooli asutamise lugu.

Et Kaberla koolimaja, kuhu lapsed pidid käima õppimas, küllalt wilets oli ja kaugel, siis hakati Neeme ja Ihasalu külades, arwatawasti kirikuõpetaja Lopenoowe õhutusel, mõtlema iseseiswa koolimaja peale oma külas.

1897 aasta sügisel asutati kool Neeme külasse ja nimelt Mardi talu (kui siin üldse talusid on) taha kambri. Õpilasi on olnud 18 ja õpetajaks on olnud EINMANN wõi EIMANN. Waewalt suutis kool kewadeni püsida ja järgmisel aastal ei olnud mingit kooli. Kuidas selle õpetajaga edaspidi läks, selle kohta puuduwad teated; räägitakse ainult, et ta wanem mees olnud.

Wiimaks 1899 aastal ehitati Neeme külasse koolimaja, küla algusesse, metsa äärde. Ehituse materjali andis Kodasuu pärishärra graf A:BEHLINDER. Koolimaja õnnistamist toimetas 25.okt.1899. aastal Jõelähtme kirikuõpetaja O.E.E.TOMBERG. Kohalik kooliwanem oli sel ajal KRISTOF OLUBERG. Koolimaja (Märkused: Koolimaja asutamise ja teated õpetajate üle on saadud osalt õpetaja TOMBERGI käest, osalt kogutud ühe ja teise üksiku inimese käest.) on ehitatud küla päewadega ja, nähtawasti mitte plaaniga kooskõlas. Kihelkonna koolide rewidendi nimi on teadmata. Koolide inspektoriks oli NIKOLAI ORLOFF, endine Tallinna linnakooli inspektor Wene uulitsal. Waldas oli sel korral wallawanemaks LEPP ja kirjutajaks ALLAS.

Esimene kooliõpetaja uudes koolimajas oli TALBACK, , kes sügisel 1899 a ametisse tuli ja ära läks 1904 aasta suwel 22. juunil, millal ta ka inwentaari ära andis. Talback läks Kolga walda talukoha peale.

Talbacki järel tuli ametisse siia KIWIKAS ja oli siin kuni mai kuuni. Nimelt 24. maini 1907. aastal. Kiwikas läks siit Randweresse õpetajaks.

Kiwikase järel tuli KENTMANN ja oli siin ametis ühe aasta ja läks siit Kalaweresse 1908. aastal.

Kentmanni järel tuli WAHER ja oli kolm aastat kuni oktoobrini 1911. a.

Waheri järel tuli siia MEIN ja oli siin ametis 1915 aasta kewadeni. Mein läks Lehtse.

Meini järel tuli ROOSILEHT ja lahkus siit ühe aasta pärast.

Roosilehe järel tuli siia prl. KAGOWERE, kes siit kahe aasta pärast Kolka läks ja seal mehele sai.

Kagower järel tuli prl. MANDEL, kes aasta pärast siit ära läks, mehele sai ja praegu Kuusalu kihelkondas kusagil kooli peal on.

1919. aasta sügisel tuli siia kooli peale prl. ADLER, kes kahe aasta pärast siit ära läks.

Adleri järel tuli siia prl. STÖMLING, kes ühe aasta pärast siit ära läks.

1922. aastal tuli J. GRÜNTHAL.

Selsamal 1922. aasta suwel sai kooli juurde ehitatud ait ühes puukuuriga, mis aga materjali puudusel mitte täiesti walmis ei saanud. Ühes sellega sai koolimajale tehtud uus katus ja klassiruumid said seest lubjaga walgeks tehtud.

Edaspidine lugu

1924. aastal sai kool muudetud neljaklassiliseks ja 1925. aasta kewadel lõpetasid kooli nelja-aastase kursuse õpilased:

OTS ROBERT, HELL RICHARD, LAIGAR ALBERT, WAHER ILMAR, WILBERG OSKAR, TOMANDER ANNETTE.

1925/1926 õppeaastal oli koolis 43 õpilast, nendest

I klassis 14

III klassis 17 ja

IW klassis 12 õpilast.

Kewadel 1926. aastal lõpetasid 4-da klassi ära 5 õpilast ja järeleksamiga sügisel s.s.a. 3 õpilast. Üks õpilane läks koolist wälja wanaduse pärast ja kolm õpilast jäid edasi õppima 4-dasse klassi.

10.okt. 1926

10.oktoobril 1926 a. õhtul. Kella 10-ne ajal näias baromeeter siin 716 mm. Nii madal seisak tuleb ette wäga harwa; tuul oli kange ja sadas wihma.

1926. õppeaastal on koolis õppimas 32 õpilast, neist:

II klassis 12

IW klassis 20

Palju on hulgas waeseid, ilma isadeta, lapsi ja mitmesuguste krooniliste wigadega.

1.juuni 1927

31-sel mail 1927 aastal sai wälja antud neljanda klassi lõputunnistused õpilastele, kelle teadmised selle klassi kursuse ulatuses olid rahuldawad ja need olid:

  1. OTS EWALD Eduardi poeg
  2. HELL ALBERT Rudolfi poeg
  3. TOOMAR REINHOLD Johannese poeg
  4. MARTIN ANNETTE Roberti tütar
  5. WILBERG ADELE Johannese tütar
  6. LAIGAR MARTHA Johannese tütar
  7. TOOMAR LIISA Aleksandri tütar
  8. WAHTER MARIE Tooma tütar
  9. HELL HELMI Jaani tütar
  10. LAIGAR LILLY Oskari tütar
  11. LAIGAR ARMILDE Jüri tütar
31. mai 1928

1927/28 õppeaastal ei olnud kooli kursuse lõpetajaid, sest awatud oli I ja II klass.

29-mal mail s. 1928 aastal jõudis Harju Maawalitsuselt teade 29(W) Nr. 360 all, et Jõelähtme walla wolikogu otsus koolikohustuse laiendamise kohta Jõelähtme wallas hakkab maksma W õppeaasta kohta 1.maist 1928 a. Ja WI õppeaasta kohta alates 1.maist 1929 a. On Riigikooliwalitsuse 21-W-28 a. Nr.2631 kirja järele Haridusministeeriumi poolt kinnitatud.

3. juuni 1928 a

Täna on siin sõjawäe laske platsi ringkonna maamõõtmine ja tahetakse osa sellest maast, nimelt osa sood, rahwa kätte jagada.

16. XII 1928 a

Tänasel päewal oli koolimajas koos Jõelehtme waranduse hindamise komisjon, koosseisus: H.TOOM, TÕNU PAHLBERG ja wallasekretär K: WÄLJA osawõtmisel. Hindas ära koolimaa, koolihoone, aida ja inwentaari, kusjuures wastaw nimekiri kokku seatud sai.

1928 a. septembrini ja oktoobrikuu jooksul sai koolimajale remont tehtud: osalt wooderdatud, wärwitud, toad tapetseeritud ja aknad tehtud, samuti osa põrandat uuelt tehtud ning wärwitud. Hindamise komisjon arwab selle remondi töö umbes 300 krooni maksma läinud olewat. /H.Toom, T.Pahlberg/

6-XII-1929.

1929 a. Septembrikuu 30-dal päewal hakkas Neeme Algkool töötama kahe klassikomplektiga ja kahe õpetajaga. Harju Maakooli Walitsuse otsus 14.sept. s.a. Nr.2161 all kõlab järgmiselt:

Jõelähtme wallawalitsusele.

Ärakirjad Neeme Algkooli juhatajale ja Jägala Algkooli juhatajale.

Maakooliwalitsus teatab Teie 9.aug. s.a. Nr.655 ettepaneku puhul, et Maawalitsuse 3.sept s.a. otsusega on lubatud 1929/1930 kooliaastaks Neeme Algkoolis töötada kahe klassikomplektiga ja kahe õpetajaga.

Ühtlasi on Maakooliwalitsus esinenud ettepanekuga Maawolikogule, et Neeme kool saaks muudetud alaliselt kahe klassikomplektiga töötawaks kooliks, mille otsusest teatatakse edaspidi.

Allakirjutanud Kooliwalitsuse juhataja J.DEPMANN ja sekretär (allkiri)

Harju Maawalitsuse Teataja teisipäewal 5. now. 1929 a. Nr.27.

Harju Maawolikogu 28.sept.1929 a. koosoleku protokolli Nr.2 ärakiri.

Jõelähtme wald

2. Neeme Algkool
Praegu makswas wõrgukawas on ettenähtud:

4 klassiga, ühe õpetajaga, asukoht Neeme külas. Ringkond: Neeme, Ihasalu ja Punakiwi külad. Ringkonnas elanikke 441, 1906-1921 a. sünd. Lapsi keskmiselt iga aasta kohta 7/8

Wõetakse muudetud kawasse

6 klassiga, 2 õpetajaga; õpilaste wastuwõtmisega üleaasta. Muu osas jääb wõrk endiseks.

Muudatus

Kool muudetakse 6-klassiliseks, kahe õpetajaga, õpilaste wastuwõtmisega üleaasta.

Teiseks õpetajaks määrati Maakooliwalitsuse poolt prl. HELGA KULJUS, arwates 1.aug. s.a., kes asus oma kohuste täitmisele 30.sept.s.a.

Teise klassikomplekti jaoks sai ruum üüritud ALEKSANDER LAIGARI uues majas, üüriga 20 krooni kuus. Sinna sai ka õp. H. Kuljus korterisse.

Esimeses klassis on praegu õpilasi nimekirja järel 28.

Kolmandas klassis on nimekirja järel 13 õpilast ja wiiendas klassis 14 õpilast. Kolmas ja wiies klass moodustawad ühe klassikomplekti. Koolitöö algul jäid mitmed õpilased peaasjaliselt tütarlapsed, leetri haigusesse, mis koolitööd suuresti takistas.

Suureks takistuseks koolitöös on wäike ruum ja paljude õppeabinõude puudus.

4. I 30

4-dal jaanuaril 1930 a. oli Neeme koolimajas aktus koolimaja kolmekümne aasta kestwuse mälestuseks. Ühes sellega oli ka õpilastele korraldatud jõulupuu. Koolimaja oli otsani rahwast täis. Koolile soowis telefoni kaudu edu ja püsiwust Harju Maakooliwalitsuse nimel 4-I-30 haridusosakonna juhataja J. Depmann ja asjaajaja BLUMBERG. Kohalikule kirikuõpetajale TOMBERGILE, kes 28-dal oktoobril 1899 aastal koolimaja õnnistas, sai kutse saadetud. See aga oli raskesti haigeks jäänud ja ei saanud ilmuda.

16. märts 1930 a.

Jõelehtme walla inwentaari hindamise komisjoni poolt sai koolimaja ja selle juure kuuluw warandus-inwentaar järele waadatud ja hinnatud:

Hindamise komisjoni

Esimees: H. Toom

Liikmed: T.Pahlberg

Sekretär: /K. Wälja/ allkiri

22.mail 1931 a. lõpetasid kooli kuuenda klassi ja said lõputunnistused järgmised õpilased:

  1. LAIGAR AUGUST
  2. LAIGAR ALBERT
  3. OLUPER ROBERT
  4. TOOMAR EDGAR
  5. OTS EDGAR
  6. TOOM ELLA
  7. UEBER SALME
  8. LAIGAR ARMIDE
  9. LAIGAR SALME
  10. TOMANDER AGNES

Need on esimesed selle kooli kuuenda klassi lõpetajad.

1931 a. kewadepoolt talwet olid koolimajas lauluharjutused täiskaswanutele, osawõtjaid oli 25 ümber ja ära sai õpitud 12 laulu, mis otsustati kirikus ette kanda kiriku heaks.

Möödunud talw oli külm ja lumerikas, haigused takistasid palju koolitööd.

22. sept 1931 a.

15. augustil 1931 walis Jõelähtme walla wolikogu pr. H: NIIDU asemele õpetajaks Neeme WI kl. Algkooli õpetajaks Kiiu wallast pärit olewa neiu LINDA JÜRISSONI, kes lõpetanud Tallinna Õpetajate Seminari 1930 a.; sündinud on neiu L.Jürisson 27.dets.1909 a. Walimisele järgnes Harju Maakooliwalitsuse kinnitus.

1931 a. sai koolimaja wärwitud wäljaspoolt ja ühtlasi said ka wärwitud wälimised aknad. Töökulu oli ühes wärwi materjaliga 50 krooni. Juurde sai tehtud ka weel 2 klassi lauda.

Peale selle said ära puhastatud ahjud ja korstnad ja koolimaja köök ja klassituba kriidiga walgendatud.

/J. Grünthal/ allkiri

10.okt. 1932 a.

Eelmine kroonika on kirjutatud senise Neeme algkooli juhataja hr. Joosep Grünthali poolt, kes läks pensionile arwates 1.augustist 1932 a.. Uueks juhatajaks määrati Harju maakooliwalitsuse poolt senine Haljawa algkooli õpetaja TEODOR TAALMAN.

4. sept 1932.

Kirjutan siia kroonika raamatusse weel ühe wäikese loo, mis ehk tulewastele põlwedele kuidagi wõiks huwitaw olla.

Siin on mitte wäga kaugel meres wäikesed, igawad saared: Rammusaar, Koibse, Wäike- ja Suur-Malusi. Nad wõisid ennematel aegadel olla paljudel tundmatud ja õudsed. Nende peal elutsesid üksikud põgenikud wõi mõned üksikud kalamehed, kes muust maailmast palju ei hoolinud. Üks näide sellest.

Nende päewade sees ajas tuul meie rannas Ihasalu küla ligidal Leesi kiwi juurest umbes 15 sammu lääne pool (siin on kiwidel nimetused kalapüügija meresõidu otstarbel) paljaks luukere, arwatawasti meesterahwa oma. Arwatawasti on see surnu maetud umbes 80-100 aasta eest mere kaldale 4-5 jala sügawusele. Wesi on aga kalda ära söönud ja mõne aasta pärast wõib ka see nimetatud kiwi merde laugeda, wõi palju madalamale weereda. Surnu oli maetud ilma puusärgita, pea lääne poole, jalad ida poole. Pealuu oli weel terwe, esimestest ülemistest hammastest oli neli ära, aga alumised hambad olid terwed. Selle kohta on arwamine, et elas Rammusaarel ja osalt ka Soomes keegi sõjapõgenik “Jauka”. See on Rammusaarel ära surnud ja Rammusaare mehed, kartes, et nad põgeniku warjamise eest kohtu alla lähewad, on esimes jää ajal toonud surnu kelgu peal jääd mööda Ihasalu kaudu ja Neeme ja Ihasalu külade wahel meie rannas maha matnud, ise siis tagasi läinud, ilma jälgi jätmata. 4. septembril 1933 a. Matsid need luud Ihasalu mehed ..............................................................sinnasamasse sügawamale maa sisse.

Peale selle on legend olemas, et aastate eest, kui purjek “Neptun” oli seal ligidal ankrus ja pärast parandusel, on mõnel mehel nagu olnud ettekujutus, et seal rannas ei tohi istuda ega magada, et see on kellegi teise päralt.

/J. Grünthal/ allkiri

Idüll - 4.septembril 1933 a.

Hiiemäel, kus lehwis lepik,

Oli koolimaja wana,

Suur ja lai ja ruumikas;

Seal mul olid õnnepäewad,

Rõõmsad päewad, kewadised.

           Eemal kõrge kuusesalu,

           Kasesalu, pajupalu

           Lilledega, lindudega,

           Kõrwal niit ja wiljawäljad

           Hiilgwa päikse säraga.

Seal mind köitsid Kunder, Weske,

Jakobson ja Lydia,

Kallas, Hermann, Schiller, Goethe,

Puschkin, Lermontow, Loreida.

           Jõed ja järwed, linnad, külad,

           Raudtee jaamad, ootesaalid:

           Kõik nad teadwad jutustada,

           Kuidas ma neid külastasin,

           Mis seal nägin, mis seal kuulsin.

Seda kõiki seletada

Käis mul mõte kaugele

Minewiku radadele,

Tulewiku tuultele. –

           Noored sõbrad, hellad welled,

           Waatke, juba hommik koidab ...

           Päike kutsub ... kellahääled

           Hüüawad teid ... walgus loidab ...

           Seljad sirgu, tööle käed!

/J. Grünthal/ allkiri

4.septembril 1933 aastal

Aastad on läinud. Koolipeale ma hakkasin 1897 ja töötanud mitmes kohas, kõigepealt Harjumaal, kuni 1932 aasta augustini. Wõin oma töö peale rahulikult tagasi waadata, sest enese teada olen teinud igal pool head tööd ja mitte ainult klassitoas, waid ka püüdnud oma ümbruskonda äratada waimulisest unest, ilma küsimata, mis sellest arwatakse..

Wõin märkida, et enamasti igal pool on ümbruskond minu soowidele wastu tulnud ja olen selles paljugi edu näinud. Mis aga puutub koolide ülemusesse, siis ennemini wõis märkida, et need ülemisel määral olid rewidendid ja esimene on wist palju kergem kui teine.

Teile, noored sõbrad ja ka teistele, kes juhtuwad ehk neid ridasid lugema, soowitan ka oma waimlise tasapinna tõstmise eest hoolitseda. On teie eesmärk kõigiti wääriline, aus, - ärge waadake selle peale, mis inimesed wahel ütlewad: nad ei tea teie eesmärki, oma puuduliste teadmistega ei suuda nad teist aru saada. Olge neile abiks hea nõuga, kandke omas meeles headust, ärge mõtelge kellestki paha. On keegi eksinud, juhtige teda tagasi õigetele radadele ja pidage meeles, et mõnestki seltskonnast wälja tõugatud subjektist wõib õige tubli tööline saada. Sellest on paljud näited olemas. Kõik inimesed ja terwe loodus on loodud ilule ja õnnele. Kui meie oskame lugu pidada ilust, siis oskame endid ka hoida kõlwatuse eest – ja sellega on palju kätte saadud.

Pidage meeles Koidula sõnu, mis ta soowis Eestimaale:

“... Kuis on su pojad wagad,

nii waprad, tugewad,

su tütred nagu lilled,

nad õitswad, nägusad,

ja sinu tuul ja päike

neid õitsel hoiawad ...”

seda soowib teile kõigest südamest teie wana õpetaja Grünthal, et teie oleksite tõesti tublid Eestimaa pojad ja tütred ja endid ei määriks mingisuguse nõrkuse ega kõlwatusega, et teie wõiksite oma elutöö peale pärast tagasi waadata nagu kirjutas wene kirjanik Puschkin:  

“                                                                                                                              &nbs