ÕPILASE KÄITUMISE TOETAMINE

Koolikiusamise ennetamine ja selle märkamine on koolipere igapäevase töö osa. Meie töö korralduse aluseks on 2011. aastal loodud LASTEOMBUDSMAN.

https://www.oiguskantsler.ee/kool-kiusamisest-vabaks/

MILLES ON KOOLIPERE KOKKU LEPPINUD

  • Püüame eristada KIUSAMIST ja KONFLIKTI/TÜLI.

KIUSAMINE-on korduv pahatahtlik käitumine. See ei ole ühekordne konflikt või tüli.

Kui konfliktis on osapooled tihtilugu võrdsed, siis kiusamise osapooled ei ole võrdsed. See ei tähenda, et kiusaja abi ei vajaks. Abi ja toetust vajab nii

kiusatav kui ka kiusaja.

  • Klassis on hoiak, et kiusamine on väga halb: nii ei ole sobilik käituda.
  • Õpilane peab jõudma selleni, et ta teadvustab endale, miks ta nii käitub.
  • Õpilasi ei võrrelda. Oleme loobunud autahvlist.
  • Julgustame õpilasi rääkima põhimõttel, et märkamine ei ole kaebamine.

MILLISEID ENNETAVAID TEGEVUSI KOOLIS TEEME

  • Kiusamise vältimiseks püüame vältida suurte ja tugevate kampade teket. Selleks vahetame aegajalt pinginaabreid, teeme rühmatöid, suuremad õpilased annavad väiksematele tunde jne,  et lapsed harjuksid ka teiste kaaslastega.
  • Koolil on oma koolivorm. Koolivorm rahustab kooli keskkonda. Eristub isiksus, mitte riietus.
  • Koolis on lapsi, kes vajavad õppetöös erisusi. Kui näeme, kuuleme, et see teema vajab lastega läbirääkimist, võtavad õpetaja, direktor või klassijuhataja õpilased kokku ja koos ühise laua taga räägitakse läbi, miks keegi õpib eraldi, miks talle tehakse õppimises erisusi ja kuidas see aitab kõigil lastel oma koolipäeva mõnusamini veeta.
  • Koolis on „JUHIS KEERULISEKS OLUKORRAKS“.  Ühiselt on läbi arutatud, kokku lepitud ja kõigi laste poolt allkirjastatud reeglid, kuidas käituda keerulises olukorras, kus tüli väljub kontrolli alt. Iga klass tegi reeglitest plakati.
  • Koolis on TUGIÕPILASTE SÜSTEEM. Iga aasta septembris tekivad paarid või kolmikud, kus üheskoos on väikene ja suur. Näiteks, I klassi õpilastel on toeks II klassi lapsed, III klassil IV klass jne. Koos tegutsedes õpitakse. Toon näiteid tugiõpilaste omavahelisest koostööst:
  1. Väiksem teab, kelle poole ta võib mure korral pöörduda, kui õpetajat pole lähedal.
  2. Söögilauas istuvad väike ja suur kõrvuti.
  3. Suurem aitab lahendada väiksemaid tülisid, arusaamatusi – kui vaja kutsub õpetaja.
  4. Õppetöös abistamine. Näiteks, IV klassi laps saab ülesandeks küsida uute mõistete tähendust oma tugiõpilase käest. Või enne, kui õpilane teeb esitluse klassi ees, peab ta selle ette kandma oma tugiõpilasele.
  5. Õppekäigud – bussis istutakse kõrvuti, teatris liigutakse koos.
  6. Raamatukogu külastusi tehakse koos.

 

  • Igal klassil on kord nädalas tunniplaanis klassijuhatajatund, kus peamine rõhk on eneseanalüüsil ja käitumise põhitõdede õppimisel ja kordamisel.
  • Toimuvad „ISEENDA SISSEVAATAMISE RINGID“ (klass istub ringis ning keskel on „enda sisse vaatamise kaardid“. Näiteks: Olen enda üle uhke, sest …; Mulle teeb muret, et …; Mul tuli hästi välja …; Märkasin, et …; Olin hea kaaslane, sest … jne

Osades klassides (see otsus tehakse vastavalt vajadusele) seatakse sisse „ISEENDA SISSEVAATAMISE MAPID“. Mappi pannakse iganädalase eneseanalüüsi lehed, mille täitmine toimub klassijuhataja tunnis.

  • Klassijuhatajate tihe koostöö HEV-koordinaatori ja KOOLI PSÜHHOLOOGI ja SOTSIAALPEDAGOOGIGA. Kui õpetajad märkavad seltskondi, kes omavahel kuidagi läbi ei saa ja tüli on kerge tekkima, siis toimuvad rühmatööd koos psühholoogiga, et üheskoos suhete sasipundar lahti harutada ja antakse lastele juhised, kuidas tulevikus paremine hakkama saada. Rühmatööd kestavad seni, kuni suhted on taas sõbralikud.
  • I -III klasside tunniplaanis on kord nädalas SOTSIAALSETE OSKUSTE TUND. Tunde viib läbi kooli sotsiaalpedagoog.
  • Õppetöös kasutatakse aktiivõppe meetodeid. Põhirõhk on, et lapsed õpivad läbi koostöö ja suhtlemise.
  • Iga kuu esimesel tööpäeval toimuvad „TÄNUHOMMIKUD“, mille eesmärk on üheskoos vaadata tagasi möödunud kuule. Spekter hõlmab koolielu tervikut koos murede ja rõõmudega.
  • Toimuvad ARENGUVESTLUSED: laps-õpetaja-lapsevanem.

KUIDAS LAHENDAME JUHTUMEID

  • Juhtumi lahendamise teekond. Põhimõte on, et iga lugu tuleb eraldi lahti harutada – märgata- tegeleda.

MÄRKAMINE - asjaosaliste KUULAMINE nii osalised kui ka pealtnägijad – SELETUSKIRJADE kirjutamine –  VESTLUSED –  seletuskirjade TÄIENDAMINE, FAKTIDE ÜHTLUSTAMINE – laps viib seletuskirja koju, kus ta peab selle VANEMATELE ETTE LUGEMA (kodune arutelu, kuidas oleks saanud teisiti) –  laps

toob seletuskirja TAGASI KOOLI, kuhu on lapsevanem lisanud kommentaari ja

kinnitanud selle allkirjaga –  seletuskiri pannakse seletuskirjade mapi vahele.

 

Iga juhtumi lahenduse hulka kuulub VABANDAMINE JA LEPPIMINE, ANDEKS ANDMINE. Siis, kui vabandaja on valmis vabandust paluma ja haiget saanu vabanduse vastu võtma.

 

  • Toimuvad MUREGRUPPIDE ÜMARLAUAD: laps-lapsevanem-õpetaja;

lapsed- lapsevanemad õpetajad. Õpetajate hulka kuuluvad nii tugispetsialistid

kui ka kooli direktor. Valik tehakse vastavalt vajadusele.

 

  • Koostöö VEEBIKONSTAABLI, NOORSOOPOLITSEI, LASTEKAITSEGA.